Või

Võid eristatakse kahte maitsevarianti – magus- ja hapukoorevõi – ning kahte tootmismeetodit: traditsiooniline valmistamine võikannus ja tänapäeval levinud valmistamine võimasinas.
Hapukoorevõi valmistatakse hapendatud piimast, koorest või vadakukoorest. Spetsiifiliste piimhappebakterite abil tekivad aromaatsed ühendid, mis annavad hapukoorevõile selle iseloomuliku värske maitse. Varem valmistati võid peamiselt hapukoorevõina.
Seda valmistatakse ilma piimhappebakterite lisamiseta, mistõttu on sellel mahe koorene maitse. See sobib suurepäraselt kastmete valmistamiseks, kuna kuumutamisel ei hakka see nii kiiresti koaguleeruma kui hapukoor.
Kergelt hapendatud või on maguskoorevõi, millesse pärast laagerdumist segatakse piimhappebakterid või piimhape. Seda meetodit kasutatakse, et kiiresti jäljendada odavat aeglaselt laagerdunud hapukoorevõi omadusi. Mõnes tootjate ühenduses (nt Demeter) ei ole kergelt hapendatud või valmistamise meetod lubatud.

Valmistamisprotsess
Varem saadi võid nii, et piima lasti kaks päeva seista. Sel ajal pinnale kogunenud koor kühveldatakse ära ja lastakse seejärel mõned tunnid küpseda, enne kui seda umbes 7–8 °C juures käsitsi „võiks”.
Protsessi alguses toimub koore küpsemine, mis tagab piimarasva optimaalse jaotuse. Seejärel vahustatakse koort, et purustada rasvakuulikesed. Rasvamembraanid purunevad, vabanenud rasv koguneb ja moodustab suuremaid rasvamasse. Selles protsessis jäävad sisse osad rasvamembraanidest, vesi ja veidi piimavalku. Vedelast emulsioonist „rasv vees“ saab tahke emulsioon „vesi rasvas“. Suurim osa rasvavabast komponendist (piimaseerum) eraldub petina. Või sõtkutakse ühtlaseks, pehmeks massiks, vormitakse ja pakendatakse. Ühe kilogrammi või valmistamiseks kulub üle 20 liitri piima.